Saaremaa Laevakompanii pöördumine Pealtnägija toimetuse poole

Ekraanipilt 19.novembri Pealtnägijast

Austatud Kristjan Pihl ja Pealtnägija toimetus. 19.novembri Pealtnägija saates andsite eetriaega mitme valega esinenud ettevõtjatele ja kuigi teie kasutuses oli info, mis võinuks valed eetrist kõrvale jätta, otsustasite te seda mitte teha. Mis põhjustel – ei ole meile teada. Aga me ei saa leppida sellega, et valed said teie toel tuult tiibadesse. Kuivõrd rahvusringhäälingu eetris me seda teha ei saanud, toome oma argumendid uuesti välja siin.

  1. Võlanõuetest loobuti vastastikku juba 2017ndal aastal

19. novembri saates kajastasite ühte versioon sellest, mis toimus suursaarte parvlaevaühenduse korraldamises enne ja pärast ühenduste riigistamist. Enne saadet esitasite meile (Saaremaa Laevakompanii – SLK) kommenteerimiseks Olav Miili ja Richard Tomingase versiooni justkui oleks praamiühenduse opereerimise lõpetamisega jäänud äripartneritel vastastikku mingisuguseid nõudeid ning ei olevat Saaremaa Laevakompanii laevade eest maksnud.

SLK esindaja, vandeadvokaat Marko Pilv andis teile tutvumiseks ja toimetas teile ka elektrooniliselt osapoolte, keda esindasid nimetatud parvlaevaühenduses Olav Miil, Richard Tomingas ja Vjatšeslav Leedo ning finantseerinud pangad, kinnitatud kokkulepped aastatest 2016 ja 2017.

Väljavõte kokkuleppest
Väljavõte kokkuleppest

Nende kokkulepete sisu oli üks: vastastikku pretensioone ei ole. Kokkulepete mõte oli üheselt see, et kuivõrd äri lõppes ootamatult, tekkis kõigil osalistel teiste suhtes nõudeid. Osalised leppisidki kokku, et veel rumalam oleks tekitada ohtralt lisakulutusi neid nõudeid keeruliste kohtunõuete kaudu vastastikku välja nõuda.

Väljavõte kokkuleppest
Väljavõte kokkuleppest. Need kokkulepped kehtivad tänaseni

Samad mehed, kelle allkirjad on vastastikku nõuetest loobumise kokkuleppel ja olid näha ka Kristjan Pihlile ning talle üle antud, väitsid saates nüüd vastupidist. Püüame mõista, et nimetatud dokumentidest vaikimine oli saate huvides ning nende esitamine oleks muutnud nüriks või lausa olematuks loo narratiivi. Samas leiame, et Pealtnägija poolt oleks ajakirjanduslikus plaanis olnud kohane nimetatud kokkulepete esitamine ning seejärel võinuks jätta ülejäänu vaatajate otsustada, kui usaldusväärne on ärimeeste jutt, millele vastupidist oled hiljuti kokkuleppes kinnitanud.

Allkirjad kokkuleppel
Olav Miili digiallkirjad

2. Miil on laevade eest saanud 82,3 miljonit eurot.

Saates selgitas ettevõtja Olav Miil, kelle ettevõtetele kuuluvaid parvlaevi mandriühenduses kasutati, et justkui tema ei tea, kuhu SLK teenuste osutamiseks riigilt saadud dotatsiooni pani. Oleks kindlasti väärinud toimetaja tähelepanu temale selleks hetkeks teada olev fakt, et SLK maksis 6 aasta jooksul laevade kasutamise eest arvete alusel välja 82,3 miljoni eurot, aga laevade rentijate oma panus oli 18-20 miljonit. Kadestamist väärt tootlikkus juba 6 aastaga, arvestades, et laevade eluiga on keskmiselt nelikümmend aastat. Näiteks parvlaev Regulal täitub varsti pool sajandit merel.

3. Võltsitud allikad

Oleme aastate jooksul ajakirjanduse käekäigule õhinaga kaasa elanud ja lootnud, et ajakirjanduse peamine erinevus kõigist teistest meediatoodetest – ajakirjanduse usaldusväärsus, leiaks taas väärilist hindamist meediatarbijate poolt. Mitme allika kasutamine ja asjaosalistelt kommentaaride lisamine on üks moodus kuidas usaldusväärsust hankida. Vaataja (või lugeja-kuulaja) ei pruugi ega pea teadma, kes on need inimesed, kelle kommentaare lisatakse, sest siin usaldatakse ajakirjanikku. Keda usaldab ajakirjanik, see on juba tema professionaalsuse küsimus.

19.novembri Pealtnägijas toodi televaatajatele kaks allikat, kes pidid toetama kogu loo narratiivi õigsust. Nendeks allikateks olid Aarne Pupart, tiitliga SLK endine nõukogu liige ja Urmas Treiel, tituleeritud kui SLK endine juhatuse liige.

Tõde on siin vaid nii palju, et Hr Treiel oli SLK juhatuse liige, aga asus sellesse ametisse aastaid pärast kõnealust episoodi.

Aarne Pupart aga pole kunagi SLK nõukogu liige olnudki.

Ekraanipilt 19.novembri Pealtnägijast
Ekraanipilt 19.novembri Pealtnägijast

Ajakirjanduse jaoks päris tõsine prohmakas. Loodame, et tegemist oli tahtmatu eksimusega ja järgmiste teemade usaldusväärsuse huvides Pealtnägija usaldab aga kontrollib oma allikaid. Järelepärimine registrisse poleks olnud ülearune arvestades, et teema on väga oluline, nagu ise rõhutasite.

Ülejäänud saatelõik, milles tutvustasite Eesti rahvale esimesena ühe ettevõtja kontorihoonet, oli väga huvitav.

Lugupidamisega,

Saaremaa Laevakompanii nimel:

Tõnis Rihvk
juhatuse liige