15.juunil avaldas arileht.delfi.ee artikli, milles autor Tanel Saarmann võtab vaadelda piimakarjakasvatusega tegeleva Pöide AG OÜ saneerimisprotsessi. Igati mõistlik teemavalik, sest puudutab paljusid inimesi Saaremaal, kus piimatootmine on muutunud lühikese ajaga ligi 10 protsenti kallimaks kui mandril. Piimaliitri kokkuostuhind on langenud üle poole euro. Arusaadavalt tuleb ettevõttel uues olukorras teha uued otsused ning Pöide AG otsustas keskenduda senisest enam karjakasvatusele. Ettevõtte jätkamise ja võlausaldajate huvide kaitsmise eesmärgil on saneerimisprotsess vajalik aga muidugimõista ka valulik samm.
See kõik oleks delfi autorile kindlasti teataks saanud kui ta oleks võtnud vaevaks Pöide AG OÜ-ga ühendust võtta. Artiklis autor viitab, et ei ole vastuseid saanud, aga eks see olegi keeruline kui ei ole isegi ühendust võtnud – isegi tänase seisuga ei ole ettevõtja juhile ei kirjalikult, suuliselt, telefonitsi ega muul moel laekunud ühtegi küsimust ega isegi viidet, et soovitakse kontakti saada. Teine delfism tuleb muidugi sellest, et Pöide AG OÜ omanikeringi kuulub ka Saaremaa ettevõtja Vjatšeslav Leedo. Õigupoolest tundub see kogu artikli õigustus olevatki, sest kui saab tuntud nimele negatiivses kontekstis viidata, tulebki unustada ajakirjanduse hea tava, mille hulka käib ka asjaosalistele sõna andmine. Kui lisada siia asjaolu, et „trikitamine“, mida nupu autor ettevõtjale ette heidab, on saneerimisprotsessi reeglite järgmine, millega ei ole võimalik täita mõne võlausaldaja soovi saada oma nõuded täidetud eelisjärjekorras, teistest eespool, pole artiklil enam ka sisu. Ettevõtlus on reaalne elu ja nii asjad ei käi, et lähen meediasse, lisatakse vürtsi tuntud nimega ning saan kuidagi järjekorras teistest ette.
