Eelmise nädala lõpul toimus Hiinas Jingmeni linnas, Hubei provintsis terve rida ametlikke ja pidulikke sündmusi, mille üheks peategelaseks oli Saare EREK. Kuigi saarlaste puitmajatehas Saaremaa Houses töötab Jingmeni linna Dongbao linnaosas juba üle poole aasta, jõuti ametliku avatseremoonia ja lepingute allkirjastamiseni nüüd septembri alguses.
Kohal viibinud delegatsiooni liikmete kinnitusel oli avamistseremoonia pidulik ning suurejooneline. Tehase avamisel osalesid Eesti suursaadik Hiinas Marten Kokk, välisministeeriumi majandussuhete esindaja Merike Grünthal, Jingmeni linnapea Sun Bing ning Dongbao majanduspiirkonna direktor Liu Zhenjun, Saaremaad esindas Saare EREK delegatsioon Vjatšeslav Leedo juhtimisel. Sündmust kajastas laialdaselt ka kohalik meedia.
Saaremaa Houses – visioon Hiina turule minekust jõudis uuele tasemele
Hiinast räägivad ülejäänud maailma ettevõtjad ja poliitikud palju. Vähem on neid, kes jutust tegudeni jõuavad. Jingmenis avatud Saaremaa Houses tehast aga nimetasid oma sõnavõttudes edulooks nii Eesti diplomaatilised esindajad kui kohalikud tööstusjuhid. EAS arenguplaani abil ellu viidud projekti raames rajati ca 15 000 m² tootmispinnaga tehas, kus töötab praeguseks ligi 100 inimest. Tegelikult on selles 3 miljoni elanikuga Hiina mõistes väikelinnas asuvas tehases puitmaju ehitatud juba käesoleva aasta algusest. Nüüd algas ka elementmajade tootmine ning Saare EREK-st on saanud Baltimaade suurim tööandja Hiinas. Erinevalt paljudest teistest oma tehased Hiinasse kolinud Euroopa ettevõtetest ei otsi Saare EREK sealt mitte tööjõukulude kokkuhoidu, vaid viis tootmise tarbijatele lähemale. Hubei provintsis valmivad puitmajad ongi mõeldud Hiina klientidele, Eesti ja Euroopa turgudele jätkub majade tootmine Saaremaa tehases.
Kuigi Eesti ja Hiina mastaabid on totaalselt erinevad ning palkmajatehaseid tegutseb sealsel turul juba 1300, on Saare EREK elementmajade ehitajana saavutanud esimese tegija eelise. Kohalik turg aga on Vjatšeslav Leedo sõnul põhjatu ning tellimusi lisandub sellises tempos, et juba on alustatud tehase laiendamise planeerimisega.
Pikk teekond Hiinasse
Kuidas saarlased Jingmeni tehase avamiseni jõudsid, on pikem ja keerulisem lugu kui optimistlik sissejuhatus paista laseb. Selle ettevõtmise üht ja ainsat algatajat on võimatu välja tuua ning idee autoriks võib end pidada vähemalt paarkümmend inimest. Üks neist, Saare EREK aktsionär, Vjatšeslav Leedo meenutab, et Hiinasse tehase rajamisest on algul pooltõsiselt, hiljem konkreetsemalt räägitud juba pea paarkümmend aastat.
Üheks tõenäolisemaks idee kujunemise kohaks võib Leedo sõnul pidada mitmeid ettevõtjate, kultuuritegelaste ja teiste visionääride arutelusid globaalse majanduse trendidest. Tegeledes puitmajade tootmisega, on selge, et turgu tuleb otsida väljastpoolt Eestit ja lähipiirkondi. Nii pakuti mõtetena igasuguseid variante, aga ühe selgema mustrina hakkas korduma Hiina kui maailma majanduses üha enam tooni andma hakanud tegija.
Ideed ise ei teostu, on vaja käivitajat ja ellu viijat. Selleks osutus kiirelt arenev ja aktiivselt välisturge otsiv puitmajatootja Saare EREK. Pealehakkamist lisas asjaolu, et Kuressaares leidus mitu päris heal tasemel mandariini keelt valdavat ettevõtlikku noort. Saare jonn ja ettevõtlusjulgus viisid komponendid kokku ning edasine oli juba vormistamise küsimus.
Võõras riik, teised reeglid
Tegelikult kulus idee teostamisele märkimisväärselt aega. Kokkulepete sõlmimiseks, vajalike lubade taotlemiseks, tootmisüksuste rajamiseks, töötajate väljaõppeks ja kõigeks muuks selliseks on kulunud viimased 5 aastat. Hiina soovib küll maailmale näidata oma majanduse avatust, kuid seal tegutsemisel on omad kindlad piirangud. Reeglid tööjõule, toorainele ja kasvõi sellele, kas kogu tootmine toimub kohapeal või lubatakse valmis detaile sisse tuua, on üksikasjalikud ja mahukad ning nende järgi oma tegevuse korraldamine on keerulisem ja aeganõudvam kui lihtsalt tehase püsti panemine ja töö alustamine.
Tänaseks on need etapid läbitud ja tehas töötab. Palkmaju on tehtud juba üle poole aasta elementmajade tootmine käivitus augustikuus. Töötajad on Saaremaa spetsialistide poolt välja koolitatud kohalikud, tööd juhendavad saarlased.
Jingmeni tehase saamislugu meenutab Vjatšeslav Leedo: „ Selle asjaga on meil läbi aastate päris hästi vedanud. Esimene käik Hiina oli EAS-i äridelegatsiooni koosseisus, kui olime majatootmisega just alustanud. Käisime koos teiste saematerjali pakkujate ja majaehitajatega kohal, saime esmased kontaktid ja leidsime nutika konsultandi. Tookord pakkusime ainult suvemaju ja aiamaju, tegime Eesti saatkonnas esitluse ja vastuvõtu. Sadakond kohalikku asjameest oli kohal, aga aiamajade vastu neil väga suurt huvi ei olnud. Aga kui hakkasime Saaremaal ka elementmaju tegema, tekkis hiinlastel huvi. Elementmaja on aga keeruline siit sinna transportida.
Kuna õppisin ise mandariini keelt ja huvi Hiina vastu oli muidu ka elav, läkski kuidagi loomulikult, et ühel hetkel hakati pakkuma, et tehke tehas kohapeale. Siit läheb puitmaterjal ja palk, seal tehakse töö ja pannakse kokku, nii et väärindamise ahel jääb ikka meie kätte. Otsuse tehas rajada tegime lõplikult 2017. aastal ja 2018. aastal läks töö juba lahti. Küllap me tegime sellega tee lahti ka teistele ehitusmaterjalide tootjatele, hiinlased soosivad kohapeal tootmist väga hoolega.
Koostöö on sujunud hästi, oleme Hiina suursaadikuga kohtunud nii Kuressaares kui Kadriorus, ise oleme mitu korda Jingmenis kohapeal käinud. Sealsete kohalike jaoks on see ikkagi EL välisinvesteering, tulevikku vaatav toode. Hiinlastel on isegi reeglid, et kui rajatakse näiteks puhkeküla, siis tuleb vähemalt mingi osa ehitada puidust, pärast seda algaski puitmajade buum. Sealne seadusandlus soosib puitmaju ja tekkinud maksujõulisem Hiina keskklass väärtustab kvaliteeti ka majaehituses.“
Hubei – ajalooline põllumajandus- ja tööstusregioon
57 miljoni elanikuga Hubei provints paikneb Mandri-Hiina keskosas, Saaremaast olulisemalt lõunapoolsel laiuskraadil. Traditsiooniliselt on Jingmen olnud põllumajandus- ja tööstusregioon, kus muuhulgas asuvad ka suured naftarafineerimistehased ja elektrijaamad. Tänapäevasemate tootmisharudena on lisandunud aga näiteks elektroonikaseadmete ning elektroonikajäätmete taaskasutus ja õllepruulimine.
