Eeloleval laupäeval oma 10. sünnipäeva tähistav Saaremaa Lihatööstus on mainitud aastate jooksul investeerinud kümmekond miljonit eurot ja andnud 58 miljonit kilogrammi toodangut.
Saaremaa Lihatööstuse (SLT) juhatuse esimehe Kristjan Leedo hinnangul on olnud igasuguseid aegu – masu, piirid on kinni läinud ja seakatk kimbutab, aga kahtlemata on olnud ka häid aegu. Praegugi pole elu “lilleline”, ent hakkama saadakse sellegi poolest kenasti.
“Kokku oleme müünud kümne aastaga 58 000 000 kilogrammi ehk umbes kaks Viru hotelli raskust vorsti või lihatükki,” naljatas Leedo. Müügikäive on seejuures olnud 175 miljonit eurot.
Rohkem sinki ja liha
Mõnevõrra on muutunud tarbijate eelistused. “Kui nt 2007. aastal müüsime palju viinerit, sardelli ja keeduvorsti, siis nüüd müüme rohkem sinki, jahutatud liha, veiseliha,” rääkis tööstuse juht. Need on aga hoopis teise hinnaga kui viinerid ja sardellid.
Tööstuse peatehnoloogi Malle Mägi sõnul on viimaste aastate lemmikud ka nt pasteedid ja süldid. “Vaid suitsuliha müük on läbi aastate jäänud võib-olla samale tasemele,” märkis Mägi.
Nagu mainitud, siis investeerinud on SLT tööstusesse kümne aastaga kümmekond miljonit eurot. Samuti on investeeringuid tehtud tütarfirmadesse-veisekasvatusse. “Keskmiselt olemegi investeerinud miljon eurot aastas.”
Mis puutub eksporti, siis aja jooksul on saarlased üritanud eksportida mitmele poole. Vahel õnnestunult, vahel mitte nii õnnestunult. “Praegu on seis selline, et Vene ja Valgevene piir on kinni ning sinna ei lähe meilt grammigi,” nentis Leedo. Venemaa puhul on märksõnaks sanktsioonid ja Valgevene puhul seakatk. Maht, mis neile turgudele ei lähe, realiseeritakse edukalt siseturul.
Mullu sügisel avas SLT Tallinnas Rotermanni kvartalis värske liha poe Butchery. Leedo sõnul on seal hakanud tasapisi oma klientuur kujunema ja selle üle võib rõõmustada. “Kaubaks läheb seejuures just kallim ja eksklusiivsem toodang,” tunnistas Leedo.
Butcherys käiakse ka Soomest ja Venemaalt. “Seltsimehed helistavad ette ja tulevad ostavad sebra-, känguru- ja krokodilliliha – see pole küll Saaremaa oma –, aga soomlased ostavad meilt kaasa kuivlaagerdatud veiseliha, mis on saaremaine,” kõneles Leedo.
Kauaaegsed töötajad
Töötajate arv on jäänud aastate jooksul umbkaudu samasse suurusjärku. Muutunud on vaid see, et kui varem oli rohkem rahvast tehases, siis nüüd on tehases töötajaid veidi vähem, kuid lisandunud on mandril tegutsevaid töötajaid – kauplustes olevad SLT lihaletid on tööstus samuti ise mehitanud.
Lisaks on mandril kohapealsed müügiesindajad. Töötajaid on tööstuse hingekirjas 250. Neile lisaks tütarfirmade töötajad veisekasvatuses.
Päris palju, Leedo sõnul tublisti üle poole, on inimesi, kes on SLT-s askeldanud kõik need kümme aastat. Üks neist on peatehnoloog Malle Mägi, kes muuhulgas tähistab samuti 1. aprillil oma järjekordset töötähtpäeva. Kui nn iseseisvas lihatööstuses on ta töötanud 10 aastat, siis Saaremaa Lihatööstuse eelkäija juures on ta ametis olnud 22 aastat.
Tulevikuinvesteering: kotleti- ja lihapalliliin
Kui alles läinud nädalal kirjutas Saarte Hääl, et Saaremaa Lihatööstus mõtleb oma kanakasvanduse rajamise ja kanatsehhi taas tööle paneku peale, siis pole see ainus investeering, mida tööstus plaanib.
“Oleme mõelnud ka eelküpsetatud kotlettide ja lihapallide liini peale,” tunnistas Kristjan Leedo. Tema sõnul on nad kõnealuse liini jaoks teinud avalduse ka PRIA-sse toetuse saamiseks. “Eks me vaata, kas meid peetakse toetuskõlbulikuks või mitte, ja siis otsustame,” nentis Leedo.
Iseenesest aitab uue liini osas otsust langetada ka see, milline on parasjagu turusituatsioon. Paljud Eestis tegutsevad tootjad taolisi tooteid tegelikult juba valmistavad ja tarbijale lähevad need hästi peale. “Inimestel on ju kogu aeg kiire ja tahetakse toit kiiresti valmis saada,” selgitas Leedo. Ja mida tarbija tahab, seda peab ta saama.
